teisipäev
mustkoervalgekoer.
Nad lihtsalt istusid seal laua taga ja jõid viimaseid jooke, vahtisid teineteisele näkku ja naeratasid vahepeal. Köögis polnud kedagi, kassamutt ise oli ka juba oma igapäevasel siestal. Nelja tunni pärast ärkab ta maja taga üles, ringutab vettinud ja haisval madratsil, haigutab, ja tuleb leti taha roosade silmavalgetega ringi vahtima. Siis keerab ta omale lokid pähe ja valab veel mõned joogid. Vaatab siis kuidas taevas muudab värve, kuidas helehelesinine muutub veidi pilvisemaks ja kollakaspunaseks. Siis haigutab ta veel ja püsib kenasti ärkvel kuni südaööni. Äkitselt muutub ta karmiks ning vaatab kella ja ajab inimesed välja, teise käega keerab ukse lukku.
Nad naeratavad ega räägi millestki kuigi oluliselt. Tuul toob minuni midagi ilmast, midagi värvidest, vabast ajast ja nende naabritest. Nad joovad heledat õlut suurtest kannudest (peale on kirjutatud OXFORELL) ja seinad on täis kalapilte. Lastenurgas mängivad mingisugused põngerjad, kalakostüümis ettekandja tassib neile kaussidega friikartuleid ja õhtuks tuuakse kellelegi küünaldega sünnipäevatort. Vanamehed mölisevad edasi, ikka passivad teineteisele näkku. Nad istuvad akna all pisikestel toolidel väikese laua taga.
Mina istun seina juures ja vaatan ringi. Katsun mitte jalgu jääda kalakostüümis ettekandjale ja rüüpan aeg-ajalt teed. Siis loen lehte. Kassamutt norskab maja taga.
Kui ma ära lähen ei põle bussis tuled. Bussijuht teab et mulle meeldib nii ja tal pole midagi selle vastu. Ainult esitulede valgus. Raadio on piisavalt vakka et mind mitte häirida, tal on sigaret hambus ja ta näpib pikematel sirgetel välgumihklit. Viimaks ta süütab selle ja tõmbab pika mahvi. Paneb korraks silmad kinni ja astub veidi sügavamalt pedaalile. Must koer ja valge koer on tee ääres, nagu hääletaks, ja kui me oleme neist parasjagu mööda sõitmas siis nad liputavad oma saba.
Siis kordab ta oma tegevust veel veidi aja pärast - süütab sigareti - aga nii et ta vurrud kannatada ei saaks. Ta lips on vist veidi määrdunud, aga see ei häiri mind. Ja piisavalt pime on bussis ka, ning ma istun üsna taga akna all. Bussijuht on üks veider triibuline sell, selliste pikkade vurrudega ja ta meenutab mulle veidi kassmeest. Aga ta juhib ilusasti bussi ega häiri mind millegagi, ning ta on täitsa tasane ega pahanda isegi siis kui mina oma sigaretti tõmban. Ja ma teen seda ainult mõni kord, kui õues on juba mõnusalt hämar ja päevakuumus on puude taha vajunud, ainult siis. Ning kedagi muud ei ole seal bussis.
Kassmees tõmbab vaikselt suitsu ja sõidab läbi udu, ja teeäärsed põdrad vaatavad meile veel kaua järele.
Nad naeratavad ega räägi millestki kuigi oluliselt. Tuul toob minuni midagi ilmast, midagi värvidest, vabast ajast ja nende naabritest. Nad joovad heledat õlut suurtest kannudest (peale on kirjutatud OXFORELL) ja seinad on täis kalapilte. Lastenurgas mängivad mingisugused põngerjad, kalakostüümis ettekandja tassib neile kaussidega friikartuleid ja õhtuks tuuakse kellelegi küünaldega sünnipäevatort. Vanamehed mölisevad edasi, ikka passivad teineteisele näkku. Nad istuvad akna all pisikestel toolidel väikese laua taga.
Mina istun seina juures ja vaatan ringi. Katsun mitte jalgu jääda kalakostüümis ettekandjale ja rüüpan aeg-ajalt teed. Siis loen lehte. Kassamutt norskab maja taga.
Kui ma ära lähen ei põle bussis tuled. Bussijuht teab et mulle meeldib nii ja tal pole midagi selle vastu. Ainult esitulede valgus. Raadio on piisavalt vakka et mind mitte häirida, tal on sigaret hambus ja ta näpib pikematel sirgetel välgumihklit. Viimaks ta süütab selle ja tõmbab pika mahvi. Paneb korraks silmad kinni ja astub veidi sügavamalt pedaalile. Must koer ja valge koer on tee ääres, nagu hääletaks, ja kui me oleme neist parasjagu mööda sõitmas siis nad liputavad oma saba.
Siis kordab ta oma tegevust veel veidi aja pärast - süütab sigareti - aga nii et ta vurrud kannatada ei saaks. Ta lips on vist veidi määrdunud, aga see ei häiri mind. Ja piisavalt pime on bussis ka, ning ma istun üsna taga akna all. Bussijuht on üks veider triibuline sell, selliste pikkade vurrudega ja ta meenutab mulle veidi kassmeest. Aga ta juhib ilusasti bussi ega häiri mind millegagi, ning ta on täitsa tasane ega pahanda isegi siis kui mina oma sigaretti tõmban. Ja ma teen seda ainult mõni kord, kui õues on juba mõnusalt hämar ja päevakuumus on puude taha vajunud, ainult siis. Ning kedagi muud ei ole seal bussis.
Kassmees tõmbab vaikselt suitsu ja sõidab läbi udu, ja teeäärsed põdrad vaatavad meile veel kaua järele.
# postitas evert : 7:04 PM
Tellimine: Postitused [Atom]
