yes-no

Elan juba paar aastat ühes torus, mille üks ots ulatub kuivanud ning võsastunud jõekääru juurde ja teine viib multirajooni, suurte majade alla. Toru enam ei toimi, selle funktsioon on peatunud. Varem voolas seda mööda suurtes kogustes saasta, enamjaolt inimeste väljaheiteid ja kõike muud mis kraanikausist, vetsupotist või pesumasinast läbi lasti. Seinad on kuivanud paksu korra all, torus on pilkane pime. Vaid taskulambi- või lõkkevalguses näeb siin paari meetri kaugusele, lämmatava haisu sees. Rotid seda ei pelga, neile on see hea ulualune. Neil on omad rajad ja nad oskavad mööda torusid edasi liikuda, minna isegi tänavale nii, et nad enda järgi sulgevad isegi kanalisatsiooniluugid. Nad oskavad neid ka kuidagi avada või need kes ei oska, on nende juurde uuristanud omad käigud, mis viivad mätaste alla või vana kuivanud puutüve alla. Rotid ei maga öösiti aga mina magan. Kui ma ärkan, olen osadel päevadel inimene: pesen hambaid, ajan habet, panen puhtad riided selga ja lähen tööle. Aga osadel päevadel ärkan ma üles ja olen kadunud. Olen ise samuti rott. Siban neljakäpukil ja lakun oma karva, söön kõike mis ette juhtub, heal päeval näiteks banaanikoori aga on ka juhtunud, et söön teiste rottide kuivanud sitta. Ma ei taju hästi seda üleminekut, see toimub justkui unenäos - kas ärkan inimese või rotina, seda ma ise otsustada ei saa. Kuna ma olen suurem kui teised, siis nad kardavad mind väheke. Nad on hirmul kui ma rotina ärkan ja nad pelgavad mind ka inimesena. Neil on hea meel kui ma ära olen ja nad on ärevad kui ma tulen ja oma asemele magama jään, sest ka nemad ei tea kellena ma ärkan. Nad on üksikuna parajad tossikesed aga nad suudavad ühtsel meelel mind ka rünnata. Nad on mind mitu korda tappa üritanud, kuid mu refleksid on paganama head! Läbi une haaran ma oma kõrvalt samurai mõõga ja löön nad pimesi pikkupidi pooleks, mõnikord on mul ühe hoobiga poolitada korraga kolm rotti kes siis kukuvad ja maha tõmblema jäävad, kuniks nad käpad sirgu ajades kangestuvad. Ma usun, et see pole ainuke säärane toru. Igas linnaosas on mõni seisma jäänud ja kasutu endine solgitoru sarnaste uute kõrval, kus päevad läbi pumbatakse sadade kuuptonnide viisi fekaalseid jäätmeid puhastusjaama, kus kõik läbi filtreeritakse ja kus tegelikult ka uus ring algab. Lugege üle kõik asfalti sisse lõigatud haavad, midapidi on uusi torusid maha maetud, te isegi imestate veel.