neljapäev
Varakevadine.
See on öine seisev hetk ning ainsaks valgusallikaks on külmutuskapi kollakas pirnivalgus. Paar viilu juustu ja aknast sisse puhuv värske vilu tuul. See justkui uputaks endasse ja ütleks kõrva sisse vaikselt peaaegu helitult et saabunud on eriti varakevadine aeg. Hiired piiluvad mind lae sisse tehtud august ning kui ma magama lähen siis on nad hetkega all. Nad kangutavad mõne hetkega külmkapi ukse pärani lahti ja juba ongi nad pudelite kolisedes sees. Poolik vein, imelik suitsuvorst, kurk ning juust. Keegi toob ideaalsed veiniklaasid ning juba mõne aja pärast jõuab kohale kõige vanem ja hiir. Ta kannab prille ja köhatused reedavad ta hiljutise haigusloo. Aga ta peab vastu. Veel mõned korrad viiakse ta haiglasse, aga ta tuleb sealt tagasi samas seisus. Ning jutustab oma lugusid.
Ta alustab suve ja pillerkaarega, ta räägib kaugetest aegadest kui muru oli veel roheline ja taevas nii sinine et sinna võis triipe tõmmata. Ning siis tuli sügis, romantika ja kõik muu. Ning talv, see raskem aeg. Moosivarud ja naabritelt laenatud asjad mis nõuavad veel praegugi tagastamist. Ja ta lõpetab paeguse kevadega.
Ta ei räägi ilmast, ta räägib ainult, et nüüd võib minna ainult paremaks. Soojemaks ning hõlpsamaks. Et elus püsida ei ole vaja süüa liigikaaslaseid, sest varsti tärkab loodus ja kõik muu. Et võib jälle hinge tõmmata. Et võib rottidega mööda tänavaid joosta, enam ei jää kangeks. Jaa-jaa, nii see on. Varsti, üsna pea. Võib-olla juba homme.
Ta alustab suve ja pillerkaarega, ta räägib kaugetest aegadest kui muru oli veel roheline ja taevas nii sinine et sinna võis triipe tõmmata. Ning siis tuli sügis, romantika ja kõik muu. Ning talv, see raskem aeg. Moosivarud ja naabritelt laenatud asjad mis nõuavad veel praegugi tagastamist. Ja ta lõpetab paeguse kevadega.
Ta ei räägi ilmast, ta räägib ainult, et nüüd võib minna ainult paremaks. Soojemaks ning hõlpsamaks. Et elus püsida ei ole vaja süüa liigikaaslaseid, sest varsti tärkab loodus ja kõik muu. Et võib jälle hinge tõmmata. Et võib rottidega mööda tänavaid joosta, enam ei jää kangeks. Jaa-jaa, nii see on. Varsti, üsna pea. Võib-olla juba homme.
# postitas evert : 12:30 PM
Tellimine: Postitused [Atom]
