yes-no

Sa pead olema nagu kilpkonn. Sa pead, pole pmst teist võimalust. Kilpkonna eluiga on kõige pikem kui ta on kuluefektiivne ja energiasäästlik, ei liiguta eriti, magab neli korda ööpäevas kui vaja ja ei lase suust liiga palju auru välja. Ta teeb vahel piiiiikki samme. Aegamööda astub, mõtiskleb, mälub midagi tükk aega, imeb sellest võimalikult palju energiat välja ja ei hammusta väga kiireid ampse. Ta on nagu pensionär, kes on murdnud ära kõik oma luud ja nüüd istub haiglapalatis, üleni kipsis. Keegi ei tule teda vaatama, sest ta on kõik üle elanud, ta on näinud nende sündi, arengut, sisemist sõda, hävingut, vananemist ja surma. Meeldivaid hetki ka, aga neid pole kõigil üleliia palju. On vaid neil, kes selleks enesele aega ja võimalusi pühendavad, need kes rassivad või panevad teised inimesed enda eest rassima ning kive veeretama. Keegi pahteldab kusagil, keegi veab juhtmeid, kuus meest sillutavad teed aga ise kannad oma kilpi, sest oled vana kilpkonnanärakas. Ta on näinud minevikku ning näeb tulevikku, nagu istuks ajamasinas mis paiskab ilge hooga universumis otsesuunas koos oma tehiskaaslaste ja kõige muu eluks vajalikuga. Ainulaadne võimalus. Ringle-ringle, mälu aeglaselt, mõtiskle, maga neli korda ööpäevas, ära kuluta energiat ja vaata kuidas teised su ümber aega raiskavad, sest sa oled üks vana kilpkonnanärakas.