pühapäev

Rada.

Tuleb ärgata kohe hästi vara, lausa siis kui alles läheb valgeks. Kui kõik ikka magavad, ka kõige hilisemad, ka pianistid ja politseinikud oma autodes. Enne lindude ärkamist. Ja nende teiste tüdrukute. Vabrikute, trükikodade ja trammijuhtide. Siis võib minna, keegi ei peata. Kõik magavad. Ka kõige halvemad on ilusad. Lausa kaunid. No sa vaid vaata neid magavaid silmi! Kindlasti nende taga jookseb hea uni, aju on peaaegu et ajusurmas. No siin ei pesitse küll mitte üks oht. Ka need, kellel pole roosasid papusid. Kellel pole peavõru või pintsakut. Või mõtteid, pooleliolevaid toimetusi, kokkusaamisi või niisama kohtinguid. Halba tuju. Raevu hinges, midagi öelda või kätes värinat, hinges nõrkust, võibolla isegi sügavkülma. Või sooja. Lahkust, heategu, kallistust - midaiganes!
Tühja see kõht, las ta olla tühi. Või mured, milleks need? Pole vaja, las nad olla. Las ristmik mõtleb üksi edasi kuhu poole keegi minema peab. Minevikku keegi nagunii enam ei mäleta, vabalt või irvitada, kasvõi nuttes. Krampe ka ei tule, kui kord päevas süüa mõni vitamiin. Glükoos näiteks on ajutegevusele hea, enam ei tule nõrkust. Kokkukukkumise oht on minimaalne. Suus oleva veremaigu saab alla loputada mõne teelonksuga, kruusi võib visata kas põõsasse või panna üleõlakotti, fotoaparaadi kõrvale. Missiis et tal filmi sees pole. Vööga ei pea pükse üleval hoidma, sest nii püksid kui vöö võib üldse minema visata. Särgi ka, ja lipsu kõri ümbert. Kaabutki pole vaja, sest vihma nagunii ei saja minu peale seal, kuhu ma lähen. Kusagil ootab tühi avastamata saar, kus ei ole inimesi kes tahaks halba. Või nõuaks midagi, või ei saaks aru. Ja kes oleks piisavalt rumalad et küsida, ilma et ise Näeksid. Nad ju isegi ei vaata! Ja kuulamiseks ei ole aega, kõigil on oma idiootsete tegemistega nii palju tegemist, et nad ainsaks vabanduseks ütlevad "Mul ei ole (kahjuks) aega!" või "Nüüd aitab, see oli viimane piisk karikasse, anna andeks, palun anna mulle andeks, palun palun palun." Või prügikonteiner, kuhu võib sisse minna ja magama jääda, või milles võib ennast mäest alla sõidutada ja seda mitmeid korrad korrata. Samas võib ka tipptunni ajal silmad kinni üle sõidutee jalutada, sest nagunii mõni auto heameelega kihutaks su ribid sulle kopsudesse ja kui veab siis ehk ka läbi südame läheb mõni.
On olemas üks rada, mis puude vahelt läheb. Sealt keegi enam ei käi. Puude otsas ripuvad poomissilmused, tavaliselt inimesed lähevadki lihtsamat teedpidi.





<< Avaleht

This page is powered by Blogger. Isn't yours?

Tellimine: Postitused [Atom]