pühapäev
Korras.
Ta kõnnib mööda tänavat nagu kõik oleks korras. Ta läheb poodi et süüa osta. Ostabki. Käib ära raamatukogus. Koju minnes vaatab korraks postkasti. Mitte midagi. Ja läheb koju.
Ja järgmine päev, kui ta on just töölt tulnud, kõnnib ta jälle mööda tänavat. Täpselt nagu kõik oleks korras. Tal on jalas hallid peenikeste triipudega püksid ja seljas hele triiksärk. Ta sööb (pirni?)jäätist. Järgmine päev on tal vaba, kuigi käes on alles kesknädal. Tal pole mingeid plaane. Ta kõnnib nagu kõik oleks korras.
Järgmine päev sõidab ta taksoga ringi. Tal on vaba päev ja ta läheb linna teise otsa. Ta läheb sinna ja palub taksol ära minna, enne aga maksab korralikult arve (veidi üle 400 krooni) kinni, annab jootrahagi ja naeratab, soovib veel kenat päeva, ning kenat tööpäeva lõppu kui taksojuht seda mainib. Ja kutsub uue takso natukene kaugemalt. Võõra maja ette. Ja samal ajal läheb ta poodi jäätist ostma, telefon mõnusasti ilma helinata taskus värisemas. Kõik on hästi. Kõik oleks nagu korras. Ja õhtu otsa kõnnib ta, kusjuures hästi võõras kandis, päikeseprillid ees. Möödub majadest mida ta ei tea. Neis elab keegi. Ükskõik kes. Vahet pole. Ja ta jõuab varsti koju. Joob ühe kohvi, tõmbab rõdul suitsu ja läheb magama. Unes näeb ta et kõik on korras.
Järgmisel päeval on kõik korras. Ta jõuab õigel ajal tööle, oma kontorisse kus ta töötab, ta jõuab isegi veidi enne viimaseid. Ta vaatab seal mida inimesed teevad ja räägib neile üks hetk et tal on täna sünnipäev. Kõik tulevad teda õnnitlema. Tegelikult oli tal sünnipäev neli kuud tagasi ära. Ta ostab poest tordi, lõikab selle kontoris lahti ja jagab seda kõigiga. Ise ta torti ei söö, sest talle ei maitse odav kreemitort. Teised tunduvad nagu oleksid nad rahul. Ikkagi tore ja ootamatu üllatus see kolleegi sünnipäev. Ja nad lasevad tal terve ülejäänud päeva ülemuste korrusel asuval verandal tooli peal vedeleda. Kui tore päev. Mõtleb ta. Kõik on korras.
Ja järgmine päev, kui ta on just töölt tulnud, kõnnib ta jälle mööda tänavat. Täpselt nagu kõik oleks korras. Tal on jalas hallid peenikeste triipudega püksid ja seljas hele triiksärk. Ta sööb (pirni?)jäätist. Järgmine päev on tal vaba, kuigi käes on alles kesknädal. Tal pole mingeid plaane. Ta kõnnib nagu kõik oleks korras.
Järgmine päev sõidab ta taksoga ringi. Tal on vaba päev ja ta läheb linna teise otsa. Ta läheb sinna ja palub taksol ära minna, enne aga maksab korralikult arve (veidi üle 400 krooni) kinni, annab jootrahagi ja naeratab, soovib veel kenat päeva, ning kenat tööpäeva lõppu kui taksojuht seda mainib. Ja kutsub uue takso natukene kaugemalt. Võõra maja ette. Ja samal ajal läheb ta poodi jäätist ostma, telefon mõnusasti ilma helinata taskus värisemas. Kõik on hästi. Kõik oleks nagu korras. Ja õhtu otsa kõnnib ta, kusjuures hästi võõras kandis, päikeseprillid ees. Möödub majadest mida ta ei tea. Neis elab keegi. Ükskõik kes. Vahet pole. Ja ta jõuab varsti koju. Joob ühe kohvi, tõmbab rõdul suitsu ja läheb magama. Unes näeb ta et kõik on korras.
Järgmisel päeval on kõik korras. Ta jõuab õigel ajal tööle, oma kontorisse kus ta töötab, ta jõuab isegi veidi enne viimaseid. Ta vaatab seal mida inimesed teevad ja räägib neile üks hetk et tal on täna sünnipäev. Kõik tulevad teda õnnitlema. Tegelikult oli tal sünnipäev neli kuud tagasi ära. Ta ostab poest tordi, lõikab selle kontoris lahti ja jagab seda kõigiga. Ise ta torti ei söö, sest talle ei maitse odav kreemitort. Teised tunduvad nagu oleksid nad rahul. Ikkagi tore ja ootamatu üllatus see kolleegi sünnipäev. Ja nad lasevad tal terve ülejäänud päeva ülemuste korrusel asuval verandal tooli peal vedeleda. Kui tore päev. Mõtleb ta. Kõik on korras.
# postitas evert : 8:19 PM
Tellimine: Postitused [Atom]
