esmaspäev
Keerdtrepp.
Väljas sajab vihma. Ma ärkasin paar tundi tagasi ja tõesti hullu moodi sajab vihma õues. Juba mõnda aega on sadanud, arvan ma. Tegelikult on sadanud vaid pool tundi, aga algas ta paduvihmaga ja sajab ta veel mõnda aega. Ma arvan et sajab veel mõnda aega, aga tegelikult sajab veel viis ja pool tundi. Vaikselt hakkab ta rahulikumaks jääma. Vähemalt ma arvan et hakkab rahulikumaks jääma, aga tegelikult ei hakka. Mõne aja pärast tuul tõuseb ja murrab siit kilomeetreid eemal, kus on mets, mõned puud. Ma lähen akna juurde ja teen ta täiesti lahti, ning tunnen et tuul puhub juba üsna tugevasti. See pole kõik, asi pole tuules. On veel liiga varajane hommik ja turuplats mu maja ees on veel tühi. Ka seal pole täna midagi rahulikku, ilm muudab mu majaesise täielikuks põrguks. Võiks arvata et see on põrgu, kuigi tegelikult on ta vaid turuplats mis äärest ääreni kaupmehi täis voolab, ning neil kaupmeestel saab tänane päev väga raske olema. Nimelt kanalisatsioon selle platsi all ummistub, ning sadanud vihmaveel pole kusagile ära voolata. Enamus neist kaupmeestest lahkuvad juba enne lõunat, paljud neist tühjade kätega, vihm hävitab ära suurema osa müüdavast kaubast. Võib öelda, et vihm hävitab selle ära, kuid tegelikult muudab ta selle kauba lihtsalt selliseks mida keegi osta ei taha. Eriti kehvasti läheb lambavillast kampsunite müüjal.
Ma olen juba riides ja mu käes on tass kakaoga. Kakao on tassis veel kuum, ning ma pole jõudnud seda jooki veel maitstagi. Lihtsalt soojendan oma käsi, ning ootan kuni kakao veidi jahtub ja joomiskõlblikumaks muutub. Lihtsalt seisan natuke. Lihtsalt soojendan oma käsi ja seisan, kuigi mu jalgadel on külm. Tuul tõuseb täpselt nii nagu keegi kõnniks trepist üles. See on keerdtrepp, kindlasti on. Ma olen täiesti kindel et ta on keerdtrepp. Nii, nagu tuule suund muutub, niisugune keerdtrepp on ta. Juba sajabki mulle tuppa läbi avatud akna. Põrand saab märjaks aga ma ei pahanda. Täna ma ei pahanda, ma ei pahanda täna mitte millegi üle. Ma panen lihtsalt tassi põrandale maha enda ette ja lähen esikusse susse otsima. Kui ma tagasi tulen on tuul jälle keerdtrepist ülessepoole läinud. Ta on tugevam kui paar astet tagasi ja ta astub mu aknalauda riivates vasakult paremale. Ma arvan et ta on praegu teisel pool maja teiste tubade aknalaudasi katsumas. Ta katsub neid natuke, ja enne kui tal igav hakkab tuleb ta tagasi. Ta on jälle veidi tugevam. Ja nähes et mu aken on avatud, tekib tal jälle tahtmine mu tuppa sadada. Ma ei pane akent kinni. Las sajab.
Ma olen juba riides ja mu käes on tass kakaoga. Kakao on tassis veel kuum, ning ma pole jõudnud seda jooki veel maitstagi. Lihtsalt soojendan oma käsi, ning ootan kuni kakao veidi jahtub ja joomiskõlblikumaks muutub. Lihtsalt seisan natuke. Lihtsalt soojendan oma käsi ja seisan, kuigi mu jalgadel on külm. Tuul tõuseb täpselt nii nagu keegi kõnniks trepist üles. See on keerdtrepp, kindlasti on. Ma olen täiesti kindel et ta on keerdtrepp. Nii, nagu tuule suund muutub, niisugune keerdtrepp on ta. Juba sajabki mulle tuppa läbi avatud akna. Põrand saab märjaks aga ma ei pahanda. Täna ma ei pahanda, ma ei pahanda täna mitte millegi üle. Ma panen lihtsalt tassi põrandale maha enda ette ja lähen esikusse susse otsima. Kui ma tagasi tulen on tuul jälle keerdtrepist ülessepoole läinud. Ta on tugevam kui paar astet tagasi ja ta astub mu aknalauda riivates vasakult paremale. Ma arvan et ta on praegu teisel pool maja teiste tubade aknalaudasi katsumas. Ta katsub neid natuke, ja enne kui tal igav hakkab tuleb ta tagasi. Ta on jälle veidi tugevam. Ja nähes et mu aken on avatud, tekib tal jälle tahtmine mu tuppa sadada. Ma ei pane akent kinni. Las sajab.
# postitas evert : 8:31 PM
Tellimine: Postitused [Atom]
