teisipäev
****
Tulin just töölt, olen ikka endises kohas tööl. Ja tulin tipa-tapa hotelli eest läbi, suurest poest mööda ja siis yle mitme raudtee (libedaid rööpaid oli peaaegu v6imatu tuvastada selle paksu lume alt, aga aeg-ajalt tundsin ma et kohe ma kukun, kuigi ma ei kukkunud) et Lasnamäe trammile j6uda. Hoidsin ikka oma asju ligi ja katsusin v6imalikult läbipaistev välja näha, kunagi ei v6i teada kes sind varemete vahelt silmadega sööb, kuid oma yllatuseks jalutas mulle keset endise lihakombinaadi platsi vastu pisike vanamutt koos Martin Gore'iga. Nad olid just rutates teel rongi peale et siis Tapale talviseid seeni korjama minna. Ma polnud muidugi kaua aega Martinit näinud, ja kysisin kuidas tal vahepeal läinud on, tal oli muidugi k6ik hästi nagu alati. Tema naeratav nägu seda öeldes mind igatahes kahtlema ei pannud. Ja polnud ka p6hjust. Imelik oli teda näha vanades Marati dressides ja suusamytsiga mille alt paistsid valged l6hnavad juuksed, nina punane ees ja kummikud jalas. Ta paistis ysna l6busas meeleolus olevat, ehk oli ta selle vanamammiga (näkku vaadates tuli mul ainsa nimena ette Galina, mis talle ka hästi sobiks) paarsada grammi v6tnud et mitte rongis ära kylmuda. Käes oli tal suur punutud korv, mille p6hjas oli näraka välimusega ajaleht (just avatud artikli pealt, see oli vist Veebruaris, mis jutustas mu retsidivistist endisest klassi6est kes oma kolmenädalase pisikese imiku kylma rahuga ära lämmatas, see tekitas muidugi terve hunniku skandaali, mul on täitsa kahju inimestest) ja vasemas käes täiesti avalikult k6lkumas kaks ylipikka poolroostes kööginuga. Tal polnud muidugi aimugi mu klassi6est. Veel mind veidi aega klaasistunud silmadega p6rnitsenud, läksid nad rongile.
Esimene kord kui ma teda nägin ajas ta kyll mind pisut närvi oma lobaga. Ma istusin yhes baaris, kui ta kusagilt mingi hiinlasega ligi ujus. Alguses tundus ta agressiivne ja ma ei viinud nägu ega nime ega isikut kokku. Arvasin et ta on lihtsalt mingisugune looduse apsakas, jube sarnane kellelegi ja seet6ttu ilma igasugustest isikulistest eelistest. Aga siis ta hakkas muudkui korrutama et tema, et justnimelt tema on Martin Gore, ja et Dave Gahan ei oska lauldagi ja et k6ik on teinud just tema, tema ja ainult tema, et terve bändi on just tema yles ehitanud ja k6ik pihku sadanud rahapatakad on tema välja v6lunud. Ma ei teinud temast eriti välja, ja seepeale kargas ta oma hiinlasele kallale. Alguses kägistas ta teda, aga kui ta märkas et hiinlane suurt ei reageeri, et ta vaid jobu näoga naeratades Suurt Martin Gore'i j6llitada suudab, hakkas ta igasugu asju puruks viskama ja laamendama, nähvates hiinlasele muudkui "You can read? It's made in China!" ja ta viskas jälle midagi puruks, karjudes jälle siis "You shit, you shithead, you motherfucker!" Hiinlane vaatas seda k6ike suure vaimustusega pealt, vist isegi karjus midagi v6idukalt kaasa ja soovis et temast pool meetrit kaugel seisev Jeesus teda veel ja veel nypeldaks. Siis saigi ta paar korda vastu vahtimist.
Baarmen oli selleks ajaks juba nii politseile helistanud, kui ka oma mingitele (ta nimetas neid kui "Pikemaid Poisse") s6pradele, ning teritas kusagil tagatoas oma alumiiniumist kurikat. Muidugi kavatses ta politseile öelda et laamendaja on juba kadunud, et siis hiljem rahulikult see teravaksteritatud kurikas läbi Martini pea torgata (see muide ei tohiks kuigi keeruline olla, juhul kui k6ik su luud on murtud.)
Ma l6petasin rahulikult k6igepealt oma sigareti ning siis kohvi, jätsin baarmenile pisut jotsi ning lahkusin. Lahkudes haarasin Martini kraest ja enne kui ta silma pilgutada j6udis oli ta juba 6ues, peale järgmist silmapilku juba k6rvaltänaval, sellest järgmise silmapilgu ajal juba kusagil veel kaugemal. K6igile teistele j6udis ta kadumine samuti natuke hiljem kohale, nii m6nelegi alles politsei saabumise ajaks. Meeltesegadustest häirituna oli nii m6nigi täiesti syytu inimene midagi just puruks viskamas (et yldpildile vyrtsi lisada) v6i oli seda juba teinud. Keegi tuntud poliitik viidi alasti minema.
Kui ma ta kusagil tänavanurgal taksosse pistsin, karjus ta mulle et pistab mu p6lema, et ta teab kyll kus ma elan, ja et ta tuleb öösel, valab mu kanistritäie bensiiniga yle ja pistab p6lema. Et ta teeb seda ilma vähima halastuseta. Et tema nimi on Martin Gore. Et tema on kirjutanud k6ik need laulud.
Esimene kord kui ma teda nägin ajas ta kyll mind pisut närvi oma lobaga. Ma istusin yhes baaris, kui ta kusagilt mingi hiinlasega ligi ujus. Alguses tundus ta agressiivne ja ma ei viinud nägu ega nime ega isikut kokku. Arvasin et ta on lihtsalt mingisugune looduse apsakas, jube sarnane kellelegi ja seet6ttu ilma igasugustest isikulistest eelistest. Aga siis ta hakkas muudkui korrutama et tema, et justnimelt tema on Martin Gore, ja et Dave Gahan ei oska lauldagi ja et k6ik on teinud just tema, tema ja ainult tema, et terve bändi on just tema yles ehitanud ja k6ik pihku sadanud rahapatakad on tema välja v6lunud. Ma ei teinud temast eriti välja, ja seepeale kargas ta oma hiinlasele kallale. Alguses kägistas ta teda, aga kui ta märkas et hiinlane suurt ei reageeri, et ta vaid jobu näoga naeratades Suurt Martin Gore'i j6llitada suudab, hakkas ta igasugu asju puruks viskama ja laamendama, nähvates hiinlasele muudkui "You can read? It's made in China!" ja ta viskas jälle midagi puruks, karjudes jälle siis "You shit, you shithead, you motherfucker!" Hiinlane vaatas seda k6ike suure vaimustusega pealt, vist isegi karjus midagi v6idukalt kaasa ja soovis et temast pool meetrit kaugel seisev Jeesus teda veel ja veel nypeldaks. Siis saigi ta paar korda vastu vahtimist.
Baarmen oli selleks ajaks juba nii politseile helistanud, kui ka oma mingitele (ta nimetas neid kui "Pikemaid Poisse") s6pradele, ning teritas kusagil tagatoas oma alumiiniumist kurikat. Muidugi kavatses ta politseile öelda et laamendaja on juba kadunud, et siis hiljem rahulikult see teravaksteritatud kurikas läbi Martini pea torgata (see muide ei tohiks kuigi keeruline olla, juhul kui k6ik su luud on murtud.)
Ma l6petasin rahulikult k6igepealt oma sigareti ning siis kohvi, jätsin baarmenile pisut jotsi ning lahkusin. Lahkudes haarasin Martini kraest ja enne kui ta silma pilgutada j6udis oli ta juba 6ues, peale järgmist silmapilku juba k6rvaltänaval, sellest järgmise silmapilgu ajal juba kusagil veel kaugemal. K6igile teistele j6udis ta kadumine samuti natuke hiljem kohale, nii m6nelegi alles politsei saabumise ajaks. Meeltesegadustest häirituna oli nii m6nigi täiesti syytu inimene midagi just puruks viskamas (et yldpildile vyrtsi lisada) v6i oli seda juba teinud. Keegi tuntud poliitik viidi alasti minema.
Kui ma ta kusagil tänavanurgal taksosse pistsin, karjus ta mulle et pistab mu p6lema, et ta teab kyll kus ma elan, ja et ta tuleb öösel, valab mu kanistritäie bensiiniga yle ja pistab p6lema. Et ta teeb seda ilma vähima halastuseta. Et tema nimi on Martin Gore. Et tema on kirjutanud k6ik need laulud.
# postitas evert : 12:12 AM
Tellimine: Postitused [Atom]
