reede

Puud.

Ma ärkan selle peale üles et mul on külm. No väljas on ju talv. Tekk on pooleldi põrandal ja pooleldi
Kui ma seda sikutan, tuleb nähtavale tumedate juustega peanupp. Ta pomiseb midagi läbi une, ma ei tea mida, ei tea kas ta isegi läbi une teab, vist ei tea, ja ma ütlen ka midagi. Vist jah. Olen nõus. Noogutan kah. Ja lähen võtan külmkapist mahla nii et ta ei ärka vahepeal üles.
Õues on külmem, külmem kui toas ilma tekita, ka koos salli ja mütsi ja kinnastega on õues just täpselt nii külm. Ja tuul puhub ka, aga lund veel ei ole. See muudab öö päris pimedaks, seda enam et siin tänavatel on elektrikatkestus. Keegi ei liigu ringi, vähemalt ei märka ma seda. On piisavalt pime et ma lihtsalt ei pruugi seda näha. Ei kuule ka midagi, vaid tuul vilistab ja kusagilt maja nurga tagant puhub niisket lõhnavat tuult, see tuleb vist läbi puukuuri ja üle lehehunniku.
Poriloikudel on vaid õrn kirmetis, nagu poleks veel piisavalt külm et lomp suudaks täitsa ära jäätuda. Külm külmetab pealt aga soe kuumutab alt ikkagi vastu. Paneelmajade vahel on ainuke soe asi vaid radiaator mis tube soojendab. Alt korteri aken visati eelmine kuu sisse ning keegi ei paranda seda ära, keegi ei ela seal korteris juba mõnda aega. Kui meelde tuletada siis ma ei tea ka et keegi seal kunagi elanud oleks, ning tänu sellele on mu põrand alati ekstrakülm.
Sellele mõeldes on mu jalgadel saabastes natuke soojem, ning ma otsin taskust autovõtmeid. Tunnen ära tuttava karvase võtmehoidja, see see ongi. Mu autol pole talverehve, ma ei kavatse neid omale ka kunagi soetada, potsatan võtmed garaazhi taga vett täis niisama seisvasse vanni ja loodan olla kevade saabudes esimene kes nad sealt kätte saab. Vaatan raagus puid, ning soovin et sealt põrnitseks mulle vastu mõni lind.





<< Avaleht

This page is powered by Blogger. Isn't yours?

Tellimine: Postitused [Atom]