teisipäev
A.
Monicale. Saa ruttu terveks!
Ta ärkas mitte äratuskella peale, vaid neil on lamp mis imiteerib heledamaks minnes päikesetõusu. Kell oli kusagil 8.30. Niiskusemasin alustas oma tööd juba kell 8.25, imiteerides hommikuse udu ja kosepritsmete vahepealset. See teda ei äratanud, teda äratas valgus. Ingrid oli juba kohvitassiga valmis, aga ootas. Ootas ukse taga, juuksed juba kohevil. Ta nägu oli täiesti plass ja ta ootas ja kuulas murelikult kuidas või kas üldse A. teeb häält, kas kostub ringutamist ja ka näiteks teki koomaletõmbamise helisid. Neid helisid ei tulnud, ning Ingrid avas ettevaatlikult ukse.Niipea kui ta oma pea ukse vahelt sisse sättis manas ta oma näole kuntsliku, kuid lõbusa ilme. Ta tahtis et ta oleks jutkui esimene (või esimene ja ainuke, kui nii peab olema) positiivne ja hea asi selles päevas, nii ja alati. Tuttavat nägu nähes, manas ka A. oma näole selle irve, kuid ainult korraks. Tal oli vaid pea teki alt väljas, ning nüüd lükkas ta oma käed rinnast mööda ja kaelani, nii et tekk ei liikunud grammigi, ning teki alt välja, tervenisti, nind seejärel asetas ta need ootavalt teki peale enda kõrvale. Nende pilgud tabasid teineteist kogu toimingu vältel, nüüd kui käed olid tekki puudutanud väljast poolt, oli see märguandeks Ingridile et ta võib siseneda. Ingrid siis astuski magamistuppa. Ta teeb seda alati parem jalg enne, sest ta on kusagilt kuulnud et see tähendab head. A. ei tea mida see tähendab ja tal pole sooja ega külma, aga ta pilk on ikkagi suunatud Ingridi poole. Ingrid asetab kohvitassi öökapile nii et nende pilgud ei katke, ning ettevaatlikult venitab ta oma naeratuse veelgi pikemaks samal ajal kui ta öökapi juurest taganeb. Ta liigub selg ees suure kapini, avab ukse ja võtab riiulist valge-musta kirju kassi, Arturi. A-l vajuvad silmad pilukile ja ta liigutab aeglaselt pead vasakule-paremale 3 korda. Ingrid tabab märguande ning asetades kassi tagasi riiulile ja pannes vaikselt kinni kapiukse, väljub ta toast, selg ees. Nüüd nad pilgud katkevad ja A. jääb magamistoa voodile enda ette põrnitsema, mis tähendab et Ingridil on tegutsemiseks 8-9 minutit. 12 kui tal on hea päev. Ta haarab oma vöö küljest mobiiltelefoni ja valib kiirvalikunupu number 2 (nupp number üks on kiirvalikunupuks Imre Kose telefoninumbrile)
"Kuule, meil on täna kahjuks suur jama. Ma räägin lühidalt: sellele kännule ei sobi täna jälle vana kass. Artur, no tead küll. Too mulle ruttu kass keda ta näinud pole, triibuline või punane või üleni valge, vahet ei ole. Too kassipoeg ruttu, need meeldivad talle! Küsi naabritelt või mine Terase tänava hoiukodusse kähku" ja paneb "toru hargile." 7 minutiga tuuakse ukse taha lumivalge 4-kuune kassipoeg, Ingrid kahmab ta kiiresti kaenlasse ja juba astubki ta naeratuse saatel magamistuppa. Ta märkab et kohv on läinud külmaks, see ei aura enam. Veeauru tuleb muudkui juurde ja vaipkate on juba muutunud veidi niiskeks, õnneks on A. tuhvlid voodi ääre all. Oh jumal, hommikumantel on jäänud teisele poole voodit tumba najale ja see on nüüd rikutud. Ta peab A. tähelepanu mujale viima ja märkamatult kapist uue hommikumantli võtma. Ta läheneb kassipojaga ja on näha et A-le ta meeldib, nende pilgud on vastakuti, kassipoja ja A.
Kassike pannakse A-le sülle ja A. silitab teda hellalt, vähemalt proovib teda silitada hellalt aga see kukub välja rohmakalt. Kassike on kõigest 4-kuune ja see mees justkui nüliks tal naha seljast maha. Ta käsi liikub mööda selgroogu alla nii et kassikese selgroog paintub viimase valuläveni, ning nahk venib nii et kõrvad on poolde selga ja silmakoopad on 10 numbrit silmadest suuremad. Ta võtab kassi käte vahele ja asetab oma suu juurde, mõtleb siis aga ümber, ning tõmbab siis ninaga hea suure kassi-sõõmu.
Selleks ajaks on kohv vahetatud, uus hommikumantel voodijalutsis ja veeaurumasin lülitatakse just siis välja kui Ingrid öökardinad avab. Kõik toimub nii vilunult ja märkamatult et A. ei saa midagi aru. Ta on rahul, teda on õnnistatud ilusa hommikuga, ideaalse hommikuga lausa. Nii ilus ja ema piima järgi lõhnav kassike, ideaalne hommik, milline mõnus kohv! - ikka veel kuum. Esimene hommikutund oleks justkui kestnud kümme minutit. Minut et silmad avada, kohv, kass, kardinad. Ingrid. Ingrid tõstabki ta siis istukile ja ettevaatlikult võtab ära öösärgi, mis asendatakse valge t-särgiga. Värskelt pestud, kuivatatud tunnike tagasi, ja 20 minutit triigitud. Tekstiil on ikka veel soe. Särgle peale käib triiksärk ja särgile peale lips. Püksid vahetatakse viigipüksteks. Varvaste otsa beežhid vutlar-sokid nimega Friends. Olles istukile aetud tuuakse kohale väike rataste peal laud, habemevahu ja habemenoaga, kõrval kuum rätik. Ingridi käed ei ole enam nii kindlad, aga piisavalt kindlalt teeb ta nendega -plaks- ning sisse astub valgesse riietatud habemeajaja Georg. Ta teeb oma töö kiiresti ja laitmatult ära justkui A-l poleks selle ühe päevaga habe kasvama jõudnud hakatagi. Ta kummardab ja lahkub sama kiirelt, aga ilma plaksuta, vinnates ratastega lauakest omale järele.
Hommikusöögiks teeb Imre tõelise gurmee-roa kitsejuustust, kalapuljongist, spinatist ja tofust, lisades väikse aktsendina juurde konjakiklaasi kohal kuivatatud ürte. Ta naeratab säravalt ja ütleb peaaegu vaikides "bon appetit!" ning lahkub kummardades söögitoast. Ingrid jälgib teda kuni lõpuni, vaatab kuidas ta ukse avab ja selle suleb enda järgi, ning kogu köök jääb nüüd ootama, vaikuses. Nad ei lausu sõnagi 15 minuti vältel ja vaevu julgevad hingata, isegi kuller kes hommikul tofu tõi on seal köögis ja ootab tulemust. Siis tuleb Imrele SMS "Meeldis" ja kõik hingavad kergendatut. Nüüd on neil vaba hetk kuni 11.00-ni mil algab lõunasöögi ettevalmistus. Imrel on juba ideid, aga Ingrid on need jõudnud juba sellel hommikul maha teha.
Nad sõidavad visiidile Stenbocki majja sest on juba teisipäev ja siia maani pole neid kusagile kutsutud, isegi Stenbocki maja ei osanud seda seletada. Ingrid plaanib täpselt välja uurida mis toimub, ta on vestluse juba oma peas välja mõelnud ja ta ei kavatsegi lasta neil ennast välja vingerdades vabandada. Ja ta ei taha ka kuulda tõde, olgu see mis ta pole! Ta kavatseb juba administraatori teha maatasa lausega "Mis tere hommikust? Tere hommikust? Kell on juba 10-ne peal! Kutsuge oma ülemus, ja muuseas te olete vallandatud! Mis teil siin toimub ma tahan teada! Külalistega nii käituda?" Jne.
Teel tõstab aga A. üles oma parema käe nimetissõrme ja auto peatub pidurite kriginal täpselt lasnamäe Maxima ees. "Mis küll toimb?" - mõtleb Ingrid samal ajal kui A. autoukse avab ja oma jalga õue tõsta üritab. Autojuht on juba seal ja aitab teda, vinnab ta autost välja ja paneb kahe jalaga õrnalt maa peale. Nad järgnevad talle, automaatustest sisse (kui segadusseajavad!) ning kõiksugu muude tõkete alt/pealt/kõrvalt/vahelt läbi kuni puuviljavitriinideni. Nad kõik hoiavad hinge kinni, ka A.
Aga ta ei haaragi millegi järele, ta pilk lihtsalt liigub sujuvalt ja suvaliselt üle suvaliste värviliste ja värvitute erikujuliste objektide, pakendite ja olevuste. Nad liiguvad enamvähem sama teed tagasi kust tulid, Ingrid ühel pool käes laiali ja autojuht teisel pool käed laiali nagu spetsialist-ihukaitsjad. A. jääb aga kassa ees seisma. Teenindaja on kohkunud ja esmapilgul ei oskagi midagi öelda ega teha, nagu ei oska ta vahetevahel oma käsi kusagile panna, ning lõpuks leiab ta need puusalt või taskutest. Keegi ei ütle midagi, ning teenindaja oma nõutuses teeb siiski suu lahti ja (ta teab küll et juba on möödunud piinlikud 20 sekundit) ütleb siis kogemata liiga valju tooniga "Tere hommikust, ja mida Teile?"
Vaikus. (Ingrid vaatab kurja näoga talle silma sisse nii et põletab)
"Näen et te pole eeee.... meie poest midagi valinud, kas eee... soovite näiteks.... sigarette?
Vaikus. Röökiv Vaikus. (Ingrid on läinud näost 60 tooni punasemaks, ning autojuht lööb kõigele vürtsiks valgete nukkidega suure rusika demonstratiivselt oma vasemasse peopessa. Seda kõike vaikselt A. seljataga)
Vaikus.
"Eeeeee... kas ma saan kuidagi aidata... vahest näitan... eeeee.. mis meil poes head ja odavat on. Vabandust, ma ei mõelnud pakkuda odavaid asju, vaid just pigem maitsvaid või eeee.... huvitavaid?"
Vaikus.
A. avab lõpuks suu ja lausub ühe hingetõmbega: "Niisugune oli tookord üldine taust ja meeleolu, kui ma siinsamas saalis Vabariigi Presidendi ees seisvast tööst rääkisin. Lubasin, et teen presidendina põhiseaduse piires kõik endast oleneva, et vähendada lõhet erinevate sotsiaalsete kihtide, poliitiliste jõudude ja võimutasandite vahel. Täites oma ametiülesandeid, olen viie aasta vältel lähtunud eeskätt nendest põhimõtetest. Ametisse astumise kõnes tõin ma esile mitmeid rahvuslikke ja üldinimlikke väärtusi, mida sain kaasa oma isakodust ning õppisin hindama oma rahva keskel elades. Ka Vabariigi Presidendina olen neid kaitsnud, samuti Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis esile toodud väärtusi, mis olid aluseks meie rahva ja riigi kestmisele minevikus ja on ka tulevikus. Seega ületavad need väärtused presidentide ametiaegade kestuse ja neist tulenevad ka meie ühiskonna pikaajalised eesmärgid. Nimetaksin vaid kolme tähtsamat. Eeskätt eesti rahva, keele ja kultuuri kestmist. Kindlasti tuleb teha pidevat ja tähtajatut tööd selle nimel, et eestlasi sünniks rohkem ning nad tahaksid ja ka saaksid elada õnneliku rahvana edukas riigis, suhelda oma emakeeles ja edasi kanda oma rahva traditsioone ja väärtusi. Presidendi Akadeemiline Nõukogu pidas juba 2002. aastal vajalikuks eesti keele põhiseaduslikku kaitset ning on rõõmustav, et nüüd on see teostumas. Sama oluliseks eesmärgiks pidasin ametisse astudes ja pean ka nüüd sotsiaalset turvalisust, mis hõlmab nii tööhõivet ja sotsiaalkaitset, vaesuse ja tõrjutuse vähendamist kui ka võimalust olla terve ja saada haridust. Turvalisuse üheks eelduseks on riigi ja kohaliku omavalitsuse tasakaalustatud ja vastastikku toetav koostöö. Riigi sisemise ja välise rahu ning julgeoleku, aga ka majandusliku heaolu kindlustamiseks sidusime Eesti tuleviku NATO ja Euroopa Liiduga. Kolmas suur siht puudutas ühiskonna enda sidususe suurendamist - olgu siis vertikaalselt võimustruktuuri järgides või horisontaalselt kõiki Eesti piirkondi ja maanurki hõlmates. Sellel eesmärgil kutsusime ellu ühiskondliku leppe protsessi, millest on kolme aasta jooksul kujunenud Eesti kõige
laiapõhjalisem valitsusväliseid organisatsioone ühendav võrgustik demokraatia ja tasakaalus arengu toetuseks. Senine töö rahva tervise, kaasatuse ja järelkasvu heaks lubab uskuda, et Eesti arengu võtmeküsimused leiavad häid lahendusi ning kasu sellest jõuab iga inimeseni. Tunnustust väärib äsjalahkunud Aadu Luukase toetus sellele protsessile. Austatud Riigikogu! Esinedes teie ees, olen ka varem toonud esile vajadust tugevdada koostöö- ja ühisvastutuse vaimu."
Ta ärkas mitte äratuskella peale, vaid neil on lamp mis imiteerib heledamaks minnes päikesetõusu. Kell oli kusagil 8.30. Niiskusemasin alustas oma tööd juba kell 8.25, imiteerides hommikuse udu ja kosepritsmete vahepealset. See teda ei äratanud, teda äratas valgus. Ingrid oli juba kohvitassiga valmis, aga ootas. Ootas ukse taga, juuksed juba kohevil. Ta nägu oli täiesti plass ja ta ootas ja kuulas murelikult kuidas või kas üldse A. teeb häält, kas kostub ringutamist ja ka näiteks teki koomaletõmbamise helisid. Neid helisid ei tulnud, ning Ingrid avas ettevaatlikult ukse.Niipea kui ta oma pea ukse vahelt sisse sättis manas ta oma näole kuntsliku, kuid lõbusa ilme. Ta tahtis et ta oleks jutkui esimene (või esimene ja ainuke, kui nii peab olema) positiivne ja hea asi selles päevas, nii ja alati. Tuttavat nägu nähes, manas ka A. oma näole selle irve, kuid ainult korraks. Tal oli vaid pea teki alt väljas, ning nüüd lükkas ta oma käed rinnast mööda ja kaelani, nii et tekk ei liikunud grammigi, ning teki alt välja, tervenisti, nind seejärel asetas ta need ootavalt teki peale enda kõrvale. Nende pilgud tabasid teineteist kogu toimingu vältel, nüüd kui käed olid tekki puudutanud väljast poolt, oli see märguandeks Ingridile et ta võib siseneda. Ingrid siis astuski magamistuppa. Ta teeb seda alati parem jalg enne, sest ta on kusagilt kuulnud et see tähendab head. A. ei tea mida see tähendab ja tal pole sooja ega külma, aga ta pilk on ikkagi suunatud Ingridi poole. Ingrid asetab kohvitassi öökapile nii et nende pilgud ei katke, ning ettevaatlikult venitab ta oma naeratuse veelgi pikemaks samal ajal kui ta öökapi juurest taganeb. Ta liigub selg ees suure kapini, avab ukse ja võtab riiulist valge-musta kirju kassi, Arturi. A-l vajuvad silmad pilukile ja ta liigutab aeglaselt pead vasakule-paremale 3 korda. Ingrid tabab märguande ning asetades kassi tagasi riiulile ja pannes vaikselt kinni kapiukse, väljub ta toast, selg ees. Nüüd nad pilgud katkevad ja A. jääb magamistoa voodile enda ette põrnitsema, mis tähendab et Ingridil on tegutsemiseks 8-9 minutit. 12 kui tal on hea päev. Ta haarab oma vöö küljest mobiiltelefoni ja valib kiirvalikunupu number 2 (nupp number üks on kiirvalikunupuks Imre Kose telefoninumbrile)
"Kuule, meil on täna kahjuks suur jama. Ma räägin lühidalt: sellele kännule ei sobi täna jälle vana kass. Artur, no tead küll. Too mulle ruttu kass keda ta näinud pole, triibuline või punane või üleni valge, vahet ei ole. Too kassipoeg ruttu, need meeldivad talle! Küsi naabritelt või mine Terase tänava hoiukodusse kähku" ja paneb "toru hargile." 7 minutiga tuuakse ukse taha lumivalge 4-kuune kassipoeg, Ingrid kahmab ta kiiresti kaenlasse ja juba astubki ta naeratuse saatel magamistuppa. Ta märkab et kohv on läinud külmaks, see ei aura enam. Veeauru tuleb muudkui juurde ja vaipkate on juba muutunud veidi niiskeks, õnneks on A. tuhvlid voodi ääre all. Oh jumal, hommikumantel on jäänud teisele poole voodit tumba najale ja see on nüüd rikutud. Ta peab A. tähelepanu mujale viima ja märkamatult kapist uue hommikumantli võtma. Ta läheneb kassipojaga ja on näha et A-le ta meeldib, nende pilgud on vastakuti, kassipoja ja A.
Kassike pannakse A-le sülle ja A. silitab teda hellalt, vähemalt proovib teda silitada hellalt aga see kukub välja rohmakalt. Kassike on kõigest 4-kuune ja see mees justkui nüliks tal naha seljast maha. Ta käsi liikub mööda selgroogu alla nii et kassikese selgroog paintub viimase valuläveni, ning nahk venib nii et kõrvad on poolde selga ja silmakoopad on 10 numbrit silmadest suuremad. Ta võtab kassi käte vahele ja asetab oma suu juurde, mõtleb siis aga ümber, ning tõmbab siis ninaga hea suure kassi-sõõmu.
Selleks ajaks on kohv vahetatud, uus hommikumantel voodijalutsis ja veeaurumasin lülitatakse just siis välja kui Ingrid öökardinad avab. Kõik toimub nii vilunult ja märkamatult et A. ei saa midagi aru. Ta on rahul, teda on õnnistatud ilusa hommikuga, ideaalse hommikuga lausa. Nii ilus ja ema piima järgi lõhnav kassike, ideaalne hommik, milline mõnus kohv! - ikka veel kuum. Esimene hommikutund oleks justkui kestnud kümme minutit. Minut et silmad avada, kohv, kass, kardinad. Ingrid. Ingrid tõstabki ta siis istukile ja ettevaatlikult võtab ära öösärgi, mis asendatakse valge t-särgiga. Värskelt pestud, kuivatatud tunnike tagasi, ja 20 minutit triigitud. Tekstiil on ikka veel soe. Särgle peale käib triiksärk ja särgile peale lips. Püksid vahetatakse viigipüksteks. Varvaste otsa beežhid vutlar-sokid nimega Friends. Olles istukile aetud tuuakse kohale väike rataste peal laud, habemevahu ja habemenoaga, kõrval kuum rätik. Ingridi käed ei ole enam nii kindlad, aga piisavalt kindlalt teeb ta nendega -plaks- ning sisse astub valgesse riietatud habemeajaja Georg. Ta teeb oma töö kiiresti ja laitmatult ära justkui A-l poleks selle ühe päevaga habe kasvama jõudnud hakatagi. Ta kummardab ja lahkub sama kiirelt, aga ilma plaksuta, vinnates ratastega lauakest omale järele.
Hommikusöögiks teeb Imre tõelise gurmee-roa kitsejuustust, kalapuljongist, spinatist ja tofust, lisades väikse aktsendina juurde konjakiklaasi kohal kuivatatud ürte. Ta naeratab säravalt ja ütleb peaaegu vaikides "bon appetit!" ning lahkub kummardades söögitoast. Ingrid jälgib teda kuni lõpuni, vaatab kuidas ta ukse avab ja selle suleb enda järgi, ning kogu köök jääb nüüd ootama, vaikuses. Nad ei lausu sõnagi 15 minuti vältel ja vaevu julgevad hingata, isegi kuller kes hommikul tofu tõi on seal köögis ja ootab tulemust. Siis tuleb Imrele SMS "Meeldis" ja kõik hingavad kergendatut. Nüüd on neil vaba hetk kuni 11.00-ni mil algab lõunasöögi ettevalmistus. Imrel on juba ideid, aga Ingrid on need jõudnud juba sellel hommikul maha teha.
Nad sõidavad visiidile Stenbocki majja sest on juba teisipäev ja siia maani pole neid kusagile kutsutud, isegi Stenbocki maja ei osanud seda seletada. Ingrid plaanib täpselt välja uurida mis toimub, ta on vestluse juba oma peas välja mõelnud ja ta ei kavatsegi lasta neil ennast välja vingerdades vabandada. Ja ta ei taha ka kuulda tõde, olgu see mis ta pole! Ta kavatseb juba administraatori teha maatasa lausega "Mis tere hommikust? Tere hommikust? Kell on juba 10-ne peal! Kutsuge oma ülemus, ja muuseas te olete vallandatud! Mis teil siin toimub ma tahan teada! Külalistega nii käituda?" Jne.
Teel tõstab aga A. üles oma parema käe nimetissõrme ja auto peatub pidurite kriginal täpselt lasnamäe Maxima ees. "Mis küll toimb?" - mõtleb Ingrid samal ajal kui A. autoukse avab ja oma jalga õue tõsta üritab. Autojuht on juba seal ja aitab teda, vinnab ta autost välja ja paneb kahe jalaga õrnalt maa peale. Nad järgnevad talle, automaatustest sisse (kui segadusseajavad!) ning kõiksugu muude tõkete alt/pealt/kõrvalt/vahelt läbi kuni puuviljavitriinideni. Nad kõik hoiavad hinge kinni, ka A.
Aga ta ei haaragi millegi järele, ta pilk lihtsalt liigub sujuvalt ja suvaliselt üle suvaliste värviliste ja värvitute erikujuliste objektide, pakendite ja olevuste. Nad liiguvad enamvähem sama teed tagasi kust tulid, Ingrid ühel pool käes laiali ja autojuht teisel pool käed laiali nagu spetsialist-ihukaitsjad. A. jääb aga kassa ees seisma. Teenindaja on kohkunud ja esmapilgul ei oskagi midagi öelda ega teha, nagu ei oska ta vahetevahel oma käsi kusagile panna, ning lõpuks leiab ta need puusalt või taskutest. Keegi ei ütle midagi, ning teenindaja oma nõutuses teeb siiski suu lahti ja (ta teab küll et juba on möödunud piinlikud 20 sekundit) ütleb siis kogemata liiga valju tooniga "Tere hommikust, ja mida Teile?"
Vaikus. (Ingrid vaatab kurja näoga talle silma sisse nii et põletab)
"Näen et te pole eeee.... meie poest midagi valinud, kas eee... soovite näiteks.... sigarette?
Vaikus. Röökiv Vaikus. (Ingrid on läinud näost 60 tooni punasemaks, ning autojuht lööb kõigele vürtsiks valgete nukkidega suure rusika demonstratiivselt oma vasemasse peopessa. Seda kõike vaikselt A. seljataga)
Vaikus.
"Eeeeee... kas ma saan kuidagi aidata... vahest näitan... eeeee.. mis meil poes head ja odavat on. Vabandust, ma ei mõelnud pakkuda odavaid asju, vaid just pigem maitsvaid või eeee.... huvitavaid?"
Vaikus.
A. avab lõpuks suu ja lausub ühe hingetõmbega: "Niisugune oli tookord üldine taust ja meeleolu, kui ma siinsamas saalis Vabariigi Presidendi ees seisvast tööst rääkisin. Lubasin, et teen presidendina põhiseaduse piires kõik endast oleneva, et vähendada lõhet erinevate sotsiaalsete kihtide, poliitiliste jõudude ja võimutasandite vahel. Täites oma ametiülesandeid, olen viie aasta vältel lähtunud eeskätt nendest põhimõtetest. Ametisse astumise kõnes tõin ma esile mitmeid rahvuslikke ja üldinimlikke väärtusi, mida sain kaasa oma isakodust ning õppisin hindama oma rahva keskel elades. Ka Vabariigi Presidendina olen neid kaitsnud, samuti Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis esile toodud väärtusi, mis olid aluseks meie rahva ja riigi kestmisele minevikus ja on ka tulevikus. Seega ületavad need väärtused presidentide ametiaegade kestuse ja neist tulenevad ka meie ühiskonna pikaajalised eesmärgid. Nimetaksin vaid kolme tähtsamat. Eeskätt eesti rahva, keele ja kultuuri kestmist. Kindlasti tuleb teha pidevat ja tähtajatut tööd selle nimel, et eestlasi sünniks rohkem ning nad tahaksid ja ka saaksid elada õnneliku rahvana edukas riigis, suhelda oma emakeeles ja edasi kanda oma rahva traditsioone ja väärtusi. Presidendi Akadeemiline Nõukogu pidas juba 2002. aastal vajalikuks eesti keele põhiseaduslikku kaitset ning on rõõmustav, et nüüd on see teostumas. Sama oluliseks eesmärgiks pidasin ametisse astudes ja pean ka nüüd sotsiaalset turvalisust, mis hõlmab nii tööhõivet ja sotsiaalkaitset, vaesuse ja tõrjutuse vähendamist kui ka võimalust olla terve ja saada haridust. Turvalisuse üheks eelduseks on riigi ja kohaliku omavalitsuse tasakaalustatud ja vastastikku toetav koostöö. Riigi sisemise ja välise rahu ning julgeoleku, aga ka majandusliku heaolu kindlustamiseks sidusime Eesti tuleviku NATO ja Euroopa Liiduga. Kolmas suur siht puudutas ühiskonna enda sidususe suurendamist - olgu siis vertikaalselt võimustruktuuri järgides või horisontaalselt kõiki Eesti piirkondi ja maanurki hõlmates. Sellel eesmärgil kutsusime ellu ühiskondliku leppe protsessi, millest on kolme aasta jooksul kujunenud Eesti kõige
laiapõhjalisem valitsusväliseid organisatsioone ühendav võrgustik demokraatia ja tasakaalus arengu toetuseks. Senine töö rahva tervise, kaasatuse ja järelkasvu heaks lubab uskuda, et Eesti arengu võtmeküsimused leiavad häid lahendusi ning kasu sellest jõuab iga inimeseni. Tunnustust väärib äsjalahkunud Aadu Luukase toetus sellele protsessile. Austatud Riigikogu! Esinedes teie ees, olen ka varem toonud esile vajadust tugevdada koostöö- ja ühisvastutuse vaimu."
# postitas evert : 12:48 AM
Tellimine: Postitused [Atom]
