yes-no

Vist sigaret peale kino. Või Caesari salat Reval Cafes, millest pool jääb järele. Pool lendab koos teenindajaga taharuumi, vastu seina, ning libiseb seina mööda aeglaselt prügikasti. Järgmises elus näeme, kärbes! Sina oled siis kärbes ja mina kärbsepiits, vahelduse mõttes. Teenindaja ei ütle viisakusest selle peale mitte midagi ja nukralt pistab kompveki (ma jätsin talle jootrahaks ainult kompveki!!) põlletaskusse. Tõmbab lapiga korraks üle laua, ning lendab sõnagi lausumata vastu tagaruumi seina ja sealt potsti prügikasti. Ta leiab ennast lesimas hunnikul Caesari salatit, sest kellelegi ei meeldi see. Kana on maitsetu praetud fileetükk, parmesan on maitsev, kirsstomatid ja paks veniäädikakaste nagu oleks ka, kuid üldmulje on alla igasuguse arvestuse. Sest kaste on vale, keegi idioot on teinud Caesari salatile vale kastme. Keegi idioot on otsustanud et teeb seda ise (kuigi ei oska) või siis sootuks läks ja ostis poest valmiskujul. Ülemus läheb teenindaja juurde ja lööb talle suure autojuhi nahkkindaga täiest jõust kümme korda vastu pead ja nägu, vaene töötaja ei osanud sellist asja oodata ja tõmbas ehmatusest ennast lihtsalt käkkrasse ja unustas isegi karjuda. Karje tuli alles siis kui löögid olid juba täistabamuse saanud, algas hädise urinaga aga läks seda enam tugevamaks ja kiledamaks kui verenired suus maitseelundeid olid puudutanud. Puruks olid vasak kulm, parem põsenukk, üks kriips nina all ning huuled. Mille eest ta siis karistada sai, kas selle eest et klient läks ära näoga "ma-ei-tule-iialgi-siia-enam-tagasi" või oli ta ise midagi valesti teinud? Miks ta peab kusagil taluma sellist inimõigustega vastuolus olevat terrorit, miks ta saab kannatada nagu külakoer kannatas viimati aastal 1992
Oleks ta Koreas aastal 92, oleks ilmselt lood palju kehvemad. Ta vinnataks jalgupidi puu otsa, kõrri löödaks naaskliga paar auku et rikkuda ära häälepaelad, ning seejärel keegi oleks peksnud teda seni kuni liha seljas pehme. Ta võib-olla oleks ära nülitud pool-elusalt, kui ta oleks Koreas aastal 92. Aga ta ei olnud, ning äkitselt tundis ta et tal on soov tõusta püsti, rebida põll eest ja visata see maha, lüüa ülemusele põlvega munadesse ning jalaga kõhtu ja seejärel sülitada talle näkku. Täpselt samas järjekorras ta nii tegigi.
Kui ta sealt ära läks, saatsid teda Caesari salatite taga istuvate klientide krimpsus näod, aga ta ei hoolinud neist enam.