reede

Mantel.


Renele.


Kui laev läheb põhja, siis laev läheb põhja. Ja ta vaatas seda pealt, ta teadis et ta ei saa suurt erilist midagi ära teha. Polnud mõtet juba kreeni vajunud laevas ringi jooksma hakata nagu kloun mõndade anumatega millega vett üle ääre valada. See oli peatumatu, selle kiirus oli nii suur ja ta oli juba õige hetke maha maganud. Ta teadis väga hästi millal Oli õige hetk, teadis täpselt millal Olnuks õige aeg, teadis täpselt mis saab siis kui ta ei tõmba oma klouni pükskostüümi selga ja ei haara ämbrite järele - ja ta nautis seda mida ta teadis, ta nautis seda sekundilise täpsusega ja tardus lihtsalt paigale. Selg sirge, purunemise hääled ümberringi. Oli see siis söögisaali kummulikukkuv tool, lauanõudega kapp köögis või sootuks ohutusjuhiseid jagav stend tekil. KUI LAEV ON UPPUMAS, KUULATA JUHISEID NING PAANIKASSE MITTE SATTUDA! Ja ta kuulaski neid juhiseid, järgis neid omal moel. Ta tundis kuidas vesi tungib ta saapa säärte ülaosast sisse ja nõelab lausa imelisel kombel. Ühtäkki oleks ta nagu kirurgilisel laual ja keegi sunnib talle meditsiinilisi nõelu sellisel kombel jalgadesse et need pressitakse luuni välja. Ja enam. Ta nülitud jalgadelt tõmmatakse õhukeste ribadena ära nahk ning peale visatakse mitu peotäit soola. Ja kui ta oma jalgu vaatas, polnud see tumepunane veri vaid matjas tume rohekassinine vesi, otsaga ookeanist, alla nullkraadi, jumal teab mis jäämägede vahelt ja mida kõike näinud. Kümneid tuhandeid samasuguseid laevu enda sisse neelamas, nii aeglaselt, nii graatsiliselt ja sihikindlalt. Kusagil eesotsas purunes üks aken, võib-olla üks viimastest, ja vee pealetung muutus mingil võrral suuremaks. Vesi oli juba vööni ning halvas alakeha, isegi kui ta oleks tahtnud ennast liigutada ei oleks ta seda saanud. Lähedaloleva laua pealt, mille kõrval oli kummuli tool, justkui ujus ära laudlina. Või oli see elektriangerjas? Lillelise pitsilise äärega elektriangerjas, ajades ümber suhkrutoosi ja kohvitassid, mis keerasid end ümber ning kerkisid "taeva poole" tänu õhumullidele nende sees. Vesi oli vist juba rinnuni, kui katkes elekter. Kusagil laeva ahtriotsas, mis oli teatud kraadil kõrgemal pool, kustus nüüd ka kamin. Saabus jäine pimedus, mida valgustasid öised tähed ning kuuvalgus tõi läbi merevee sisse sombuse valgusekuma. Need nõelad jõudsid nüüd juba üle kere õlgadeni, rebisid tükkideks ta käed ning ta nagu oleks näinud oma sisikonda enda ümber õõtsumas. Naharibasid, riideräbalaid, mille vahel vees võis näha põhjamaise taeva valgusmängu - Aurora Borealist. Nii viirastuslikku, ent see polnud ainus. Midagi oli veel, mis puudutas ta õlga seljatagant ja ütles "Tere mantel, Sir" aga ta ei saanud paremalgi juhul oma selja taha vaadata et näha kes seal on. Kas see on vana hea Tom, laitmatus frakis ja juuksed taha kammitud, naeratus näol? Ta ei saanud pöörata oma keha, ning peadki hästi vähe, ja veelvähem sai ta võtta oma mantli - lehvitada lõdva randmega natuke, naeratada oma säravat naeratust, öelda oma kuldseid sõnu ja laused mis jätavad külaliste hinge kustumatu mälestuse sellest õhtust, ning astuda ... kuhu, üle parda? Kuhu ta astuks seal peaaegu keset avamerd? Mis teda SEAL oodata saaks? Teda ei saa SEAL oodata mitte miski ega keski, mitte keegi peale paari hülgepoisi ja merilõvi. Ja ta lämbus äkki, vesi oli juba tugevalt üle pea, võib-olla juba laeni välja või oli siis juba terve laev vee all. Võimatu oli aru saada. See vähene valgus mis avaustest sisse pääses oli niivõrd sombune et teravalt näha võis heal juhul meetri või paari kaugusele. Ta oli küll lämbunud, kuid mõte oli veel ergas. Mõte, mis koos temaga nüüd vajus ja vajus. Virelev valgus, nii soolane vesi mis nüüd juba keha seestpoolt õõnestas. Kui ta nüüd veel langeks koos laevaga kõige sügavamasse kuristikku, äkki ta ongi teel Mariana lõhesse? Äkki ta ongi olnud kogu oma elu selle poole ise paha aimamata? Valgus hakkas viimaks kustuma, varjud hakkasid üle võtma kogu laeva sisemust ja ta teadis et ta on teel alla, sööst merepõhja oli alanud. "Teie mantel, Sir?"





<< Avaleht

This page is powered by Blogger. Isn't yours?

Tellimine: Postitused [Atom]