yes-no

Ta on äravahetamiseni sarnase näoga justkui oleks ta kriminaaltoimikute vahelt välja kukkunud, nagu ellu ärganud ümara näoga mees 50ndate sarimõrvari-fotolt. Ta hallid mittemidagiütlevad riided ei reeda muud kui seda et ta ema on ta riidesse pannud, kentsakas aga mõnes mõttes armas, aga nukker, aga kurb ka. Ta kõnnib nii vaikselt et see muudab veidi ärevaks, ja kui teda teretada ei ütle ta sulle midagi vastu. Ta viskab nagu mööda minnes sulle korraks unise pilgu peale, märkad ainult ümarate prilliklaaside peegeldust, ja sa ei märka midagi muud kui seda et see on veidi kohatu, veidi ebaviisakas aga kuidagi loomulik. Ja sa ei hammusta teda läbi, iialgi ei arvaks millega ta tegeleb või millega elatist teenib, nii näiliselt suvalistel aegadel ja nii harva kõnnib ta sulle trepikojas vastu. Longib neid treppe nii aeglaselt, nii vaiksel, ja kunagi ei kasuta ta lifti. Riided trepiastmetega pea-aegu sama värvi.
Kusagilt ta igaljuhul tuleb ja kusagile on ta minemas, kõvasti kiilanev peanupp kaob nii kiiresti kaugustesse et vaevu üldse märkad teda.
Ja õhtul see jälle algab, ta ajastab nii täpselt, just sellel hetkel kui ma löön pea patja hakkab tema ööelu pihta. Ta teeb seda nii tüütu järjekindlusega, et ta mitte ei ela ainult minust korrus üleval pool aga ta justkui istuks mulle pähe kogu oma metallise keharaskusega. Ta tuimad silmad keerlevad vastuvälgatavate ümarate prilliklaaside taga, ja ma aiman et ilmselt ka need on hallid. Need on ühed hallid silmad mis pole sel kevadel veel märganudki seda roheliseplahvatust. Ta ei lähe rõdule ja ei vaata iialgi mõtlikult kaugustesse, ei libista oma pilku üle puulatvade, ei näe neissetakerdunud hiiglaslikke kileräbalaid, ta ei vaata maju, ta ei vaata aknaid ega nende kuju, ta ei märka isegi inimesi, neid tüütuid askeldajaid. Ta oleks nagu kurt-tumm-pime kes oivalise täpsusega käib oma programmeeritud radapidi, jalg jala ette ja iialgi ei komista, libiseb oma treppidest alla ja kaob välisukse taga oma kiilaneva peanupuga ja juba on kadunud nagu oleks ta kanalisatsioonikaevu kukkunud. Aga oi kuidas talle meeldivad plekkämbrid öösiti, tal on nendega lausa intiimne suhe.