yes-no

Algul ma ei saanud aru kuidas see täpsemalt juhtub. Aastas on 12 kuud ja see jaguneb neljaks. Kuna on talv, siis kevadeni on keskeltläbi 3 kuud ehk 90 päeva. Küllap ilm akna taga ei reeda aga mis seda siis teeb? Mis on teisiti, mis mulle sellest teatab, kas sina? Või põleb kusagil punane pirn? Kas ma saan mingi teate või keegi ütleb mulle midagi? Kas autojuht koputab mu kodu uksele ja kuidas ta alt sisse saab? On ta mees või naine? Kas põder jookseb mulle vastu ust ja jätab sinna kriimustused? Need on mõtted millele ma mõtlen järgmised umbes 90 päeva, ehk kolm kuud, kuni kevadeni välja. Mul on teisi mõtteid ka, aga neid ma mõtlen kõik päevad, ma mõtlen neid hommikuti, päeval ja enne magamajäämist veel eriti põhjalikult. Nagu seda oleks vaja, kuigi otseselt pole. See saab mu elu osaks ja asendan selle teiste tegevuste vastu. Muu ma jätangi välja, jah, et saaksin süveneda olulisele. Kui see päev kätte jõudis viimaks, kuulus kevad 2019, esimene märts, siis ei teatanud mind sellest tegelikult keegi. See polnud igaljuhul autojuht. Põder ei jooksnud mulle sarvedega vastu ust...ja ma elan korteris mis asub kolmandal korrusel. See pole mingi maja keset piisavalt tihedat metsa kus see üks põder ringi joosta saaks nii vabalt, et vastu mu ust saaks paiskuda jättes sellele kriimustused ja jätaks mulle sellega justkui teate, et nüüd on see aeg käes, viimaks õige hetk. Kui ma hommikul ärkasin siis esmapilgul nagu ei saanud arugi, kõik oli sama. Ruum oli sama kujuga ja valge, uks samas kohas ja sama suurusega. Hõõrusin korraks silmi. Haigutasin. Siis ringutasin. Olin ärganud umbes minuti jagu oma äratuskellast varem. Selle vedru oli juba pinges, või noh mis vedru, sest ma panen hommikuti äratama oma telefoni. Sellel on kaks äratust kuue minutilise vahega, et kui ma peaksin esimese maha magama siis oleks sellel igaks juhuks veel teinegi täpselt samasugune. Tavaliselt esimesest piisab ja teise ajal juba olen hambaid pesemas. On ka juhtunud, et olen veel voodis. Mõni kord olen juba riides. Mõni kord täiesti paljas ja palja peenisega. Paari korda mäletan, et praadisin omale juba köögis teise äratuse ajal Inglise hommikusööki koos Haloumi juustuga ja on mõni üksik kord, kui olen ka seda teinud täiesti alasti, palja peenise väel. See hommik täna täpselt 90 päeva pärast, ärkasin ma üles minut varem enne äratust. Ma ajasin silmad lahti ja olin samas ruumis kuhu ma magama jäänud olin. See oli ka täpselt sama suur, ehk midagi füüsilist mu koduga juhtunud polnud. Haigutasin ja ringutasin ka nagu ikka. Aga kui kell helises, siis helendava ekraaniga telefoni asemel leidsin oma voodist akulaadija järelt kukeseene. Sellel oli samuti punase ristiga ikoon ülemusel küljel ja noolekesed mis näitasid kummas suunas tõmnata, et äratus seiskuks. Tegin seda ja täpselt sama juhtuski. Lebasin tol hommikul voodis ja 6 minuti pärast juhtus sama asi: kukeseen lõi helendama ja eritas piiksuvat heli, kuniks punase ristiga sai see surnuks. Muu päev oli üldjoontes sama, ma ootasin oma märguannet. Ma ootasin ja ootasin oma märguannet. Ma ootasin ja ootasin ja ootasin ja möödus päris mitu päeva. Õigupoolest ma ei teagi mitu päeva möödus aga info oli järgmine: oota veel tuhat päeva. See on umbes kaks ja pool kuni kolm aastat ehk 28 kuud vähemalt. Kas see on jälle kukeseen mis mulle nagu märguandeks äratab või põleb kusagil punane pirn? Või on see seekord vilkur. Kas keegi ütleb mulle midagi? Kas see oled sina? Või tuleb mulle kiri ümbrikuga postkasti? Või koputab keegi mu uksele? Või on see põder kes oma sarvedega vastu mu ust jookseb, jättes sinna kriimustused?